10 päevaga klassikavormi - Puuluubi Marko Veisson võttis väljakutse vastu

“Haanja piirkond on mulle tuttav, ma olen seal igal talvel suusatamas käinud. Seal on kaunis loodus ja ilusad rajad. Ka sellel aastal olin Haanjas suusaringe tegemas ja lihtsalt jäingi korraldajatele vahele,” muigab Veisson. “Lasin Haajas suuski määrida ja seal Anti Saarepuu märkas, et ma olen radadel liikumas, andis sellest märku Haanja maratoni peakorraldaja Aare Eichele ja siis järgmise asjana juba tuligi mulle Aarelt kõne, et miks ma ei võiks ka Haanja maratonile tulla,” meenutab Veisson humoorikat vahejuhtumit. 

Küll aga ei öelnud ta oma jah-sõna otsekohe. “Sellel aastal saab Haanja maratoni sõita kahel päeval. Võimalik on nii uisu- kui ka klassikatehnika, aga ma pole viimased 30 aastat klassikat sõitnud. Kuna vabatehnika päev oli mul juba kinni, siis mul oli kohe hea vabandus varnast võtta, et kahjuks ma ei saa tulla. Mul pole varustust, sõitnud ka pole. Õnneks või kahjuks Aare kohe leidis lahenduse ja lubas, et nad aitavad varustusega, annavad sissejuhatavad tunnid ja Anti määrib suusad. Siis polnud enam kuhugi pugeda,” selgitab Veisson oma jah-sõna tagamaid. 

Nüüd ongi Veissonil päris oma tiim - justkui päris suusatajal! Klassikastiili osas jagab nippe Estoloppeti liider, endine murdmaa- ja laskesuusataja Raido Ränkel. Suusad määrib oma ala proff Anti Saarepuu, kes vastutab koos Timo Paloga ka Haanja suusaradade eest. Mentorina annab olulise info rajale kaasa Alati Kohal särki kandev Sulev Muru, kes on sarja algusajast saati kaasa teinud kõik Estoloppeti maratonid. Tiimi koordineerib mänedžeri rolli asunud Haanja maratoni peakorraldaja Aare Eiche.

Rääkides eesmärkidest, siis nendega üle pingutatud pole. “Kui number peale tuleb, siis püüan sellest mitte liiga suurt entusiasmi peale lasta. Eesmärk on teha õigesti klassikaliigutusi, sõita mõõduka tempoga ja nautida maratoni. Tulenevalt meie viimase albumi nimiloost “Viimane suusataja”, pole õnneks ka erilist survet peal,” naerab Veisson. 

Päris nullist Veisson siiski rajale tulemas ei ole ja seda ei saa ka soovitada. “Klassikastiil on mulle hetkel uus, aga uisusammul olen ikka suusatanud ja suusasport mulle võõras ei ole,” kinnitab Veisson. “Lähen küll maratonile vaikse treeningrežiimi pealt, kuid päris nullist mitte ja seda ei saa ka soovitada,” kinnitab ta. 

Temaga nõustub ka Ränkel. “Klassikasammus ei ole midagi ülemäära rasket, see on inimesele oluliselt loomulikum liigutus kui vabatehnika. See on väga sarnane tavapärasele kepikõnnile, lihtsalt suuskade peal on võimalik olla ökonoomsem ja liuelda. Just see liuglemine on esialgu keeruline, sest tasakaalu leidmine tundub raske. Julgustan kindlasti ka teisi klassikamaratoni proovima, kuid enne võiks natukene siiski klassikasammuga tutvust teha,” lausus Ränkel. 

Kuidas aga Markol tuleval laupäeval läheb? “Marko on väga hea ja kiire õppija, kes haaras kõik näpunäited hoo pealt. Tegelikult tuli tal klassikasamm väga loomulikult välja,” kiidab Ränkel värsket õpilast. “Ma arvan, et ta läbib Haanja maratoni edukalt, esialgu soovitaks muidugi teha pooliku kaasa, sest Haanja maratoniga on siiski tegemist ühe raskema profiiliga rajaga. Samas oli eilne treening edukas ja soovitan tal esialgu lihtsalt nautima minna ja mine sa tea, äkki tekib ka mõni hea laulu idee selle raames,” sõnas Ränkel. 

48. Haanja Maraton toimub 7. märtsil 2026. Klassikatehnikas sõidetakse 43 ja 23 km pikkused distantsid. 8. märtsil toimub 1. Haanja Vabamaraton - samad distantsid, samad rajad, sama teenindus, kuid sõidutehnika valib iga suusataja ise.