Aastalõputurniir mälumänguritele! Rahvasuusatajate sarja Estoloppet vedajad panid kokku põnevad faktid
Estoloppeti rada kulgeb läbi Pariisi (Foto: Estoloppet)
Viru, Tamsalu-Neeruti, Alutaguse, Tartu, Tallinna ja Haanja maratonide korraldajad panid pead kokku, et tuua spordirahvani ja mälumänguhuvilisteni algava hooaja eel põnevad faktid, mida võiks rahvasuusatajate sarja Estoloppet ajaloo huvides teada.
- Estoloppeti rajad on loodud üheksa Eesti valla terviseradadele: Vinni vald, Tapa vald, Kadrina vald, Alutaguse vald, Otepää vald, Nõo vald, Elva vald, Anija vald ja Rõuge vald.
- Tamsalu-Neeruti suusamaraton on ainus, mis läbib poolel teel Pariisi.
- Tartu maratoni rada tervikuna on maailma suurim ja mastaapsem püsirada (10 -12 m lai ja 63 km pikk).
- Estoloppeti loomise algusest on kõik sarja 117 maratoni läbinud Indrek Pak, Arvo Raja, Sulev Muru, Kaarel Toss.
- Kõrvemaa matka- ja suusakeskus loodi tänu Tallinna maratonile. Tallinna Tehnikaülikooli baasist Aegviidus Jüri Voodla ja Kaarel Zilmeri eestvedamisel alguse saanud spordisündmus vajas paremat võistluskeskust, kust algavad rajad kulgeksid lõviosa ajast metsas, kus lumi peab hooajale paremini vastu. Sobiv koht ja kokkulepe sündis Oja talule kuulunud maadel, mida hakkasid koos Voodlaga keskuseks arendama endine EOK president ja tippjuht Tiit Nuudi ning legendaarne sporditegelane Toivo Nuudi.
- Jüri Voodlat tunnustas Kõrvemaa radade arendamise eest president Kersti Kaljulaid 2020.aastal Valgetähe V astme teenetemärgiga. Samal aastal sai ta ka Anija valla aukodaniku tunnustuse.
- Alutaguse suusamaratoni raja äärde jääb 15 järve: Liivjärv, Rääkjärv, Valgejärv, Kirjakjärv, Peen Kirjakjärv, Haugjärv, Ahnejärv, Peenjärv, Martiska järv, Vasavere järv, Konnajärv, Mätas järv, Aknajärv, Ahvenjärv ja Särgjärv.
- Alutaguse maratoni korraldajate tuumik on kõige suurema rahvusvaheliste suusaspordi võistluste organiseerimise kogemusega. Lisaks rahvusvahelise suusaliidu töös osalemisele on eestlased korraldajatena kaasa löönud nii olümpiamängudel, maailmameistrivõistlustel, maailmakarikaetappidel ning erinevates pikamaasuusatajate sarjades.
- Alutaguse suusapidu kestab kaks päeva ja sellele annab viiendat korda avalöögi ajavõtuta ÖÖmaraton, mis on meelelahutuslik suusasõit laugel harrastajasõbralikul rajal (10 km / 21 km), mida valgustavad küünlad, lõkked ja pealambid. Võistluskeskuses on võimalik läbida ka kuut erinevat välisauna koondav saunamaraton.
- Viru Maraton seisis 17 aastat ainult südikate naiste õlul - aastatel 2006-2010 vedas seda Anu Kilki, kes andis 2011. aastal teatepulga üle Evi Tormile. Alates eelmisest hooajast usaldati korraldamine taas meestele ehk endistele tegevsuusatajale MTÜ SuusaAkadeemiast.
- Tartu suusamaratoni menüüs olev mustikasupi idee on pärit Vasaloppetilt. Indrek Kelgu sõnul on korraldajatele teada olevalt tegemist ainsate maratonidega maailmas, mis seda oma menüüs järjepidevalt pakuvad.
- A. Le Coq Tartu Maratoni ürtidega meeõlu on eksklusiivne märjuke, mida pakutakse vaid maratoni lõpetajatele finišis. See tume porter on loodud spetsiaalse retsepti järgi üheksakümnendate aastate lõpus.
- Haanja looduspark on Eestis ainus, kus saab maratoniradadel heal talvel suusatada keskmiselt kolm kuud aastas, poolmaratoni rada on täies pikkuses hooldatud kogu hooaja vältel. Suusarahvas kutsub Haanjat ka hellitavalt kohalikuks alpikülaks, kus märtsikuus suusatades saab nautida nii päikest kui võrratuid maastikuvaateid.
- Haanja maratoni raja vormib polaarrändur Timo Palo, kelle nimi kanti 2014. aastal Guinnessi rekordite raamatusse. 22. aprillist kuni 3. juulini 2012 läbis ta koos norralase Audun Tholfseniga 1620 km retke põhjapooluselt Teravmägede saarestikus asuvale Longyearbyenile, mille eest tunnustati matkaselle ka Ernest Shackletoni auhinnaga.
- Estoloppeti sarja uus juht Kunnar Karu vallutas 2023.aastal seitsmenda eestlasena Mount Everesti tipu, kuid mehe suurimaks elueesmärgiks on seista terve Eesti eest ja innustada kaasmaalasi looduses liikuma.
- Registreerimine kogu sarjale ja erinevatele etappidele on avatud iseteeninduses.