ELUNIPP: kuidas parandada võistlussooritust?

Massöör Priit Päkko sõnul näitab tema statistika, et enim on mure levinud keskealiste meeste hulgas. „On üks kontingent keskmiselt edukamaid spordisõpru, kes panid varem neljapäevast pühapäevani pidu ning nüüd on endale uhked rattad ostnud ja arvavad, et on kõik Kirsipuud valmis. Selles liigutamises pole iseenesest midagi halba, küll aga kipuvad nad tihti niiöelda üle pingutama ja isegi vigastuse korral hambad ristis kangelast mängima,“ ütles Päkko.
 

Teadlik spordisõber mõtleb trenni- ja võistlusjärgsele venitamisele ja lihashooldusele. Mõlema osas on Päkko arvates tähtsaks märksõnaks järjepidevus. „Kui massaaži eesmärk on vereringet aktiviseerida ja lihaste ainevahetust kiirendada, siis lihashoolduse puhul lisanduvad tavapärastele võtetele veel erinevad staatilised ja dünaamilised venitused, jõutakse ka süvalihasteni. Jalgade osas vajavad erilist tähelepanu reie pealmine osa ja sääre välisküljed, kuid sama olulised on ka tuhara, alaselja piirkond ja õlavööde,“ loetles massöör.

Teadlikust lihashoolduse vajalikkusest kasvab, kaasa aitab sellele koostöö perearstidega, kes kipuvad teinekord liigagi kergekäeliselt erinevaid tablette välja kirjutama, kuigi abi saanuks ka massaažist. „Geeli- ja tabletiusk on suur probleem, märkimisväärne protsent spordisõpradest ega ka tegelikult perearstidest pole teadlikud probleemidest, mida saaks lihashooldusega ennetada või leevendada. Tabletid hakkavad ju tervisele, jama!“

Rattur Caspar Austa arvates on lihashooldus üsna kulukas, kuid vahel üsna vältimatu väljaminek. „Ma olen vist kokku 15 füsioterapeudiga koostööd teinud ja katsun endale kellegi juurde aja leida, kui vähegi tunnen, et mu jalad seda vajavad või väsimus kimbutab. Tegelikult peaksin käima regulaarselt, aga rahakott lihtsalt ei võimalda. Omal ajal Prantsusmaal tiimis sõites oli meil kõigil kaks kuni kolm lihashooldust nädalas, aga eks seal olid koormused teised,“ ütles Austa.

„Tavaline massaaž on ka kindlasti kasulik, aga lihashooldust õppinud spetsialistilt saab soovituseks harjutusi ning lisaks põhjalikku tagasisidet oma lihaste olukorra kohta. Kas või lihtsalt sellepärast tasub visiit end ära. Arvestades, et meie harrastajatest rattasportlased sõidavad maratoni kolm kuni neli tundi, siis pingutatakse ikka üksjagu. Oma keha tundmine ja õigel ajal saadud nipid ning abi aitavad taastumisele kaasa ning võivad pikemas perspektiivis isegi sooritust parandada,“ lisas ta.

Caspar Austa teeb oma järgmise stardi käesoleval pühapäeval Rakkes peetaval Bosch Eesti Maastikurattasarja viiendal etapil, eesmärgiga hetkel Gert Jõeäärele kaotatud liidripositsioon tagasi võidelda. Maratoniks valmistub sportlane tõsiselt, oma rolli mängib selles lisaks trennile tema sõnul ka lihashooldus.

Võistluse ajakava:

9.00 registreerimine

12.00 48 km põhisõidu start

12.05 Saare lastesõidud

12.50 20 km Eesti Pagari noorte- ja matkasõidu start

15.30 - autasustamine

16.30 - finiši sulgemine

Škoda Laagri 17. Rakke rattamaratoni teine soodusregistreerimise voor kestab kuni 5.juuli hilisõhtuni.

----------------------------------------

Soovid Priit Päkkoga lihashoolduse teemal mõtteid vahetada või konsultatsioonile minna?

Kontaktid leiad siit.