Kahekordne võitja on ümber järve jooksnud 50 aastat

Tartlane Vladimir Heerik võitis ümber ümber Viljandi järve jooksu esmalt 1972. ja siis 1975. aastal. Tippvormis olles vähem kui 40 minutiga finišisse jõudnud Heerik tõdes, et ümber Viljandi järve jooks on aastatega lihtsamaks muutunud, sest rada on nüüd ühtlaselt tugeva katte all.

Aastakümneid tagasi tulid aga jooksjad mitu päeva enne starti kohale, et enne jooksu ring ümber järve teha ja enda jaoks parim rada välja otsida. „Ja siis tõsteti konkurentide pandud märke ümber, et neid rappa ajada. On ka mind rappa veetud,” meenutas ta. „Toona oli jooks palju eksootilisem ning ka pikem, sest starditi kaugemalt ja finišis tuli ring ümber staadioni joosta,” rääkis Heerik.

Teise jooksuvõidu nimel heideldes, leidis Heerik end teel Orikale korra ka kaelani veest. „Orika poole oli pandud hulk purdeid ja üle kanali nurga oli tehtud isegi lattidest ülepääs,” meenutavad toonast jooksu näinud inimesed ajalooraamatutes. „Ent ülepääs oli petlik ja esimesena purdele astunud Heerik kukkus otse telekaamera ja mitmesaja pealtvaataja pilkuge alla vette. Järgnejad sööstsid juba vabatahtlikult lainetesse.”

Heerik meenutas, et oma sportlaskarjääri tippaastatel oli ta jooksu toonasele korraldajale Elmar Ardmale lubanud, et ta võtab lisaks võitudele enda nimele saada ka osaluskordade rekordi. „Toona olid kõvemad mehed minust kümne aasta kaugusel. Möödunud on mitu aastakümmet, aga ikka on mõned mehed kümme aastat rohkem jooksnud,” rääkis 27. märtsil 69. sünnipäeva pidanud Heerik. Tegelikult on Heerik Viljandi järvejooksul käinud paar aastat rohkemgi, kuid tema koolipõlves oli noortele kavas kolme kilomeetrine jooks lossimägedes ja see jooksukordade arvestusse ei läinud.

Ümber Viljandi järve jooks on üks väheseid võistluseid, millel veteran veel osaleb. "Ma ei ole kunagi võistlemise eest maksnud," rääkis ta. Viljandisse tuleb ta just seetõttu, et sellel jooksul pakutakse vähemalt 40 korda jooksu lõpetanud meestele tasuta stardikohta.