Kuidas soovitab suuski kohelda määrdespets Anti Saarepuu?

Kuna ees ootab talve viimane klassikastiilis peetav Estoloppeti etapp, siis otsis määrdespets oma varasalvest välja just klassikasuuskade mõeldud nipid ja nõuanded.  „Maratonini on veel aega ja kevadised ilmad väga muutlikud, siis täpset soovitust on hetkel väga keeruline öelda. Lähen Alutagusele reede õhtul kohale, tutvun oludega ja proovin võimalikud variandid läbi. Eks see lõplik tõde selgub võistluspäeva hommikul. Kui hetkel lubab laupäevaks miinus viis kraadi külma ja trass on jääs, siis tuleb kliistri variant, aga võib-olla saab ka n-ö tahkega sõidetud,“ ütles Saarepuu.

Suuskade eest soovitas ta regulaarselt hoolt kanda. „Umbes iga 50 suusakilomeetri tagant võiks nendest parafiiniga üle käia. Üldiselt  tundub, et talvesõbrad on sellest teadlikud. Hooldusesse jõudvast sajast paarist on ehk neli või viis sellised, mis nõuavad suuremat tähelepanu.“

Klassikatehnika harrastajate hooldusvarustusse võiks Saarepuu soovitusel kuuluda üks vana triikraud või tööstuslik föön, metallist ja plastikust kaabitsad, messing- ja nailonhari, sünteetiline kork, kolm erinevat kliistermääret, üks pooltahke ja kaks tahket määret.  „See on miinimum, millega üks suusasõidu nautleja hakkama võiks saada,“ rõhutas ta ja lisas, et muu läheb juba liiga spetsiifiliseks.

Kõige esimese asjana tuleb suusapaar vanast määrdest puhastada. „Selleks on olemas spetsiaalne puhastusvahend, mis esineb tavaliselt base cleaner või wax remover nimetuse all. Esmalt tasub suusapõhja muidugi kaabitsaga töödelda ning siis juba vedelikuga üle teha. Vahendi pealekandmiseks sobib tavaline majapidamispaber ja hea oleks ka kaitsekindaid kanda. Hõõruda tuleb seni, kuni suusapõhi enam ei kleepu,“ soovitas Saarepuu. „Edasi läheb juba libisemise määrimiseks. Klassikasuusale tuleb määre kanda  nina- ja kannaosale ning keskmine ala jätta pidamismäärde jaoks. Olenevalt suusast, on see viimane kuskil 50 kuni 80 sentimeetrit. Meil on olemas spetsiaalne mõõteaparaat, millega saab selle inimese kaalunumbri järgi väga täpselt paika panna, “ lisas ta.

Libisemise määrimisel tasub silm ilmateatel peal hoida ja vastavat parafiini kasutada. Igal tootel on üldjuhul temperatuuride vahemik kenasti märgitud. Parafiinidel tehakse vahet nende fluorisisalduse järgi. Ilma fluorita parafiin sobib Saarepuu kinnitusel vaid tavahoolduseks ja mitte võistlemiseks. „Esimese suusale kantav kiht võiks olla madal- ja teine kõrgfluoriga. Peale saab seda kanda näiteks triikraua abil - paned pulga kuuma plaadi vastu ja sulatad riba joana alla. Kui suusk on jahtunud, tuleb tekkinud kiht plastikust kaabitsaga maha võtta ja harjadega üle käia. Vaadake kindlasti üle, et põhi ilusti sile saaks, sest vastasel juhul on libisemisega kehvad lood,“ soovitas Saarepuu.

„Osad suusatajad lisavad parafiini peale veel ühe kihi pulbrit, mida tuleb samamoodi  temperatuuri järgi valida. Kui on sula, siis sobib meie seeriatest näiteks Swix FC8, külmaga Swix FC6 või FC7. Pulbri suusale kandmiseks tuleb kaitsevahenditest lisaks kinnastele veel ka maski kasutada, sest tekkiv aur on väga mürgine. Parem, kui jätad selle siiski spetsialistidele või kui on soov ise proovida, siis tuleks oma tervisele mõelda!“

Kui libisemine määrimisega saavad üldjuhul kõik väga hästi hakkama, siis probleemsemaks muutub asi pidamise juures. Sulailma puhul tulevadki mängu kliistermäärded. Suusapõhja krundi saab kodus ette valmistada ning ülejäänu metsavahel olusid testides lisada.

Määrde suusale kandmisel tuleb taaskord appi puhur. „Kliistreid on kolme värvi tuubis. Sinine on krundiks, violetne vahekihiks ja punane läheb kõige peale. Kui õues on sula, siis saab nende kolmega kenasti hakkama. Kui ilm on külmem, siis läheb krundi peale purgis müüdav pooltahke määre, mis on mõeldud temperatuurile miinus kaks kuni null. Meie toodete hulgast vastab see Swix’i seeriale VR 70-75,“ tutvustas igapäevaselt Skiwaxi toodete müügiga tegeleb Anti Saarepuu.

Tahkeid määrdeid võiks varustuses olla vähemalt kaks. Esimene miinus kolmest kuni miinus ühe kraadise temperatuuri jaoks ja teine veidi krõbedamatele külmakraadidele vastu minemiseks (Swix V40 või V45). Tahke pidamismäärde suusale kandmiseks sobib sünteetiline kork.

Lisaks eelpool toodule on olemas ka kiirmäärded ehk hädapärasemad vahendid, mille peale kandmiseks ei ole triikrauda ega kaabitsat vaja. „Libisemise jaoks tuleb määre tuubist peale kanda ning pidamise jaoks on olemas universaalsed kahepoolsed teibid Rex. Need ajavad asja ära, kuid pole eriti pikaajalised. Maratonile minnes võiks olla ikka natuke parem ettevalmistus,“ soovitas Saarepuu.  

Spetsialisti käes kulub ühe suusapaari ette valmistamiseks veidi üle poole tunni, kuid kiirkorras on võimalik abi saada ka kümne minutiga. Estoloppeti maratonidele tulijatele jagab Saarepuu nõuandeid Skiwaxi müügileti juures ning on vajadusel abiks ka määrimisel. See viimane tuleks siiski juba eelnevalt kokku leppida.

„Häid elamus ja libedat suuska!“ soovis Anti Saarepuu kõikidele 18. Alugatuse maratonil osalejatele.

----------------------

Skiwaxi esindus asub Tallinnas Regati pst 1

Tel. +37255593197