Seda, et Mustlas elav Benno Viirandi on kõige rohkem kordi ümber Viljandi järve jooksnud mees, teavad tõenäoliselt kõik, kellele Viljandi järvejooks korda läheb. Seda, et kõige rohkem kordi ümber Viljandi järve jooksnud naine on 71-aastane tartlanna Leili Teeväli, teavad juba vähesed. Tema esimene jooks oli 1983. aastal ning sellest aastast alates pole tal vahele jäänud mitte ükski ümber Viljandi järve jooks. Naiste seas on ta ainus, kes on osalenud enam kui 30-l jooksul ning nüüdseks on tal finišeid kirjas 35.
1983. aasta 2. mail oli toona 36-aastase Leili Teeväli jaoks üldse elu teine jooksuvõistlus. Esimene oli nädalapäevad varem, kui ta osales oma töökohas, Tartu näidissovhoosis peetud jooksul ja selle pikkus oli 500 meetrit. „Pärast seda küsis legendaarne jooksumees Rein Raid minult, kas ma ei tahaks Viljandisse jooksma tulla,” meenutas Teeväli. Enne seda küsimust ei teadnud Teeväli, et Viljandis üldse ümber järve joostakse.
Esimesel jooksul veetis Teeväli rajal 11 sekundit üle tunni ja seda ilma igasuguse eelneva treeninguta. Jooksmine hakkas naisele väga meeldima ning pideva harjutamise tulemusena jooksis ta 50-aastaste naiste klassi jõudes 1996. aastal ümber järve ajaga 51.39 ning selle tulemusega jagab ta 50-aastaste naiste klassis kõigi aegade parimat kohta ja aega koos Sirje Velbaga, kes jooksis sama aja välja 2005. aastal.
„Kuidagi nii läks jah, et 50-aastasena jooksin ma oma kõige paremad tulemused,” meenutas ta. „Mitte küll maratonis, aga 3.24 oli ikkagi hea aeg.”
Maratonijooks on peamine, mida Leili Teeväli harrastab. Näiteks mullu startis naine kokku 60-l jooksul ja 49 neist olid maratonid. „Eks mul oli selline oma eesmärk,” jäi Teeväli salapäraseks vastates küsimusele, miks ta sedavõrd palju starte ühel hooajal ette võttis. „Tänavu nii palju enam ei tule.”
Veebruaris võttis Teeväli jooksmises kuu aja pikkuse pausi ning märtsis alustas taas. Viljandi järvejooksule tuleb ta kindlasti. „Me käime Tartust alati koos suure grupiga,” lisas ta.
1. mai Viljandi jooks meeldib naisele seetõttu, et tegemist on maastikujooksuga, kus on palju tõuse ja languseid, talle meeldib suur rahvahulk, kes kaasa lööb ning asjaolu, et igas vanuseklassis peetakse eraldi arvestust. „Ja loomulikult on Viljandi jooks kevadel ning aastaid oli see hooaja esimene võistlus,” lisas Teeväli.
Eesti vanima ja väärikaima rahvajooksu, suurjooksu ümber Viljandi järve korraldajad saadavad kõigile meestele, kes on lõpetanud jooksu vähemalt 40-l aastal ja naistele, kel on vähemalt 20 osaluskorda kirjaliku kutse koos tasuta stardikohaga. Tänavu saavad sellise kirja 29 meeste ja üheksa naist.
...