Sporditraumatoloog selgitab, miks on hea tegeleda rattasõiduga

1. Liigesed  tahavad liuglemist, tekib liigesevõie, kõhr saab toitu ning hakkab paremini liikuma ning see omakorda vähendab ülekoormusest ja kulumisest põhjustatud valusid. Eelkõige mõjub see hästi nii hüppe-, põlve- kui puusaliigestele.
2. Aitab pärast tõsisemat põlveoperatsiooni või näiteks hüppeliigese vigastust kiiremini taastuda ning normaalse liikumise juurde naasta.
3. Rattasõit tugevdab alajäsemete lihaseid, mis omakorda aitab kaasa sellele, et inimene suudab kauem püsti seista ning oma elu paremini elada. Selleks tuleks rattaga sõita vähemalt kolm kuni neli korda nädalas ning võimalusel rohkem kui ühe tunni.
4. Maastikurattasõidu puhul on võimalikud kukkumised n-ö pehmemad, oht end tõsiselt vigastada väiksem.
5. Sportimine looduslikult huvitaval maastikul õpetab inimesi tehniliselt osavalt käituma ning muudab liikumise mitmekesisemaks. Eriti võiks sadulasse istuda noored, kes tegelevad mõne teise väga spetsiifilise liigeseid koormava alaga ning muul ajal väga õues mängulisel eesmärgil ei liigu.
6. Põrutus minimaalne, ei teki ka järske pulsitõuse ning saad sportides rahulikult hingata, mis on kasulik nii südamele kui kopsudele.
7. Liigud värskes õhus ning looduses, mis on hea ka emotsionaalses plaanis ning aitab kaasa stressi vähenemisele. Lisaks annab see hea võimaluse heade mõtete tekkimisele, mida hiljem rakendada.
8. Saad ala harrastada nii üksi kui koos seltskonnaga ning kuni väga kõrge eani.

Iseenda jaoks avastas Rahu rattasõidu kuus aastat tagasi. „Olen läbi elu suur erinevate pallimängude sõber olnud. Ratta juurde jõudsin eelkõige seetõttu, et põlveliigesed ei pidanud enam vastu. Sõbrad hakkasid selle alaga tegelema ning kutsusid mind kampa. Lisaks oli naabrimees äsja oma selga vigastanud ning pakkus mulle oma ratast. Tänaseks on saanud sellest alast üks väga mõnus ajaveetmise viise,“ istub spordisõber Rahu sadulasse lisaks tavapärasele treeningule ka tihti erinevatel võistlustel. Viimast võtab ta pigem sotsiaalse tegevusena. Järgmise stardi teeb sporditraumatoloog 11. juunil 18. Rõuge Rattamaratonil, mis on kindlasti üks Eesti kõige mitmekesisema maastikuga sportlik mõõduvõtt.  

18. Rõuge Rattamaratoni põhidistants on 43 kilomeetrit, noorte- ja matkasõidul osalejatel tuleb läbida 16 km pikkune trass. Eraldi sõidud on ka alles rattasõiduga alustanud lastele.

18. Rõuge Rattamaratoni teine  soodusregistreerimise voor kestab 8. juuni hilisõhtuni.  

Rajakaardi leiab SIIT.