Töö nagu absurdianekdoodis: lühendatud rajad, sõbra kiibid ja pisivaled

„Tartu rattamaratoni maastikusõidus oli juhus, kui finišisse jõudis neli sportlast, aga ajavõtus fikseeriti viis tulemust. Selgus, et üks kodanik oli starti mitte ilmunud sõbra kiibi sihilikult taskusse pistnud. Kahjuks olime sunnitud mõlemad tulemused tühistama. Jabur, aga selliste teemadega kohtunikud tegelevad,” kinnitab Pait Peri ja paneb rahvaüritustel osalejatele südamele, et sõitudel näidataks üles lugupidamist nii iseenda, kaassõitjate kui korraldajate vastu.

Osad võistlejad teevad parema tulemuse nimel rajal iseseisvaid korrektuure. „Eksimine on inimlik, kui sõitsid valesti, siis palun teavita sellest korraldajaid. Ajavõtu tiim on trassile maha pannud väga mitmeid n-ö kontrollpunkte, mis osalejatel läbida tuleb. Kui vastavat aega ei ilmu, siis on ilmselt mingi probleem. Ühel võistlusel võinuks vanuseklassi esikoht minna inimesele, kes tegelikult läbis võistlusdistantsist vaid pool. Eks kohalikud teavad, kust rajal lõigata saab ja seda infot kasutatakse.”

Rattasõit on tehnikasport, kui midagi juhtub ja sõit jääb katki, siis tuleb kohtuniku sõnul sellest esmajoones korraldajale teada anda ning ametlikku finišijoone ületamist kindlasti vältida.  „Ühel üritusel ootasime  võitjat, kuid metsast ilmus hoopis sõidu katkestada otsustanud inimene. Kommentaatori rõõmuhõisete peale ehmatas rattur ära ja keeras kõrvale. Mõned muidugi veerevad üle ajavõtu joone ning fikseerivad tulemuse, mis on meie jaoks kurb.”

„On olnud juhtumeid, kus rahvaüritusel osaleja tuleb starti sama võistlussarja vana numbriga. Kuna lisaks elektroonilisele protokollile kirjutame finišijoone ületanute numbreid üles ka käsitsi, siis tuvastame vea ning jõuamegi vastavate järeldusteni. Ilmselgelt on püütud osalustasu maksmist vältida, kuid ei tulda selle peale, et korraldajate jaoks tähendab see nii segadust kui lisatööd,” palub Pait Peri sportlastelt kainet mõistust ja lisab „Kui inimesel on soov märgistatud rada läbida, saab seda teha nii avatud raja sõidul kui ka pärast ametlikku võistlust.”

Probleemseid rattureid on igal võistlusel Peri kogemuse põhjal umbes kümmekond, kuid vahel tuleb hurjutada ka korraldajaid. „Tihti on stardikoridor liiga kitsas, sõitjad ei mahu ära või siis raja märgistus puudulik. Peakohtunikuna on minu ülesanne maratonirajaga eelnevalt tutvuda ning vajadusel teha vastavad ettekirjutused. Bosch Eesti Maastikurattasarjas olevate etappide korraldajatega tegime enne hooaja algust töötoa, kus läksime koos metsa, et kõik asjaosalised rajast ja selle märgistamisest adekvaatselt aru saaksid. Kui on ikka veetakistuse ületamise koht, siis päris nii ei saa, et ühel etapil me selle märgime ning teisel mitte,” toob Peri näite.

„Eesti Jalgratturite Liit koolitab oma kohtunikke igal kevadel, minul lasub kohustus võistluste korraldajatele info edasi anda ja meie vaatenurka tutvustada. Organisaatorite koosseisud muutuvad ja aeg-ajalt on hea kõik koos elementaarsed ja vanad tõed meelde tuletada. Üldpilt on samas väga hea, eestlased osakavad võistlusi läbi viia ning teiste riikidega võrreldes hoiame oma lippu kõrgel,” tunnustab Peri.

Kuna kohtunikutööle kulub Peril igal suvel ligi seitsekümmend päeva ja ettevõtmine on aktiivsel mehel pigem õhinapõhine, siis kasutab ta tihti võimalust oma teadmised mõnele kolleegile edasi anda. „Näiteks kavatsen ma selle nädala pühapäeval peetaval Mulgi rattamaratonil hoopis stardis olla ning peakohtuniku ohjad on nüüd Raimo Ronimoisi käes. Andsin talle edasi eelmise aasta tähelepanekud ja soovitused ning olen kindel, et töö saab hästi tehtud. Sõitjana hoian silmad lahti ning korraldajad võivad minu tagasisidega kindlasti arvestada.”  

Autoeksperdi 18. Mulgi Rattamaratoni põhisõit (50 km)  toimub 6. mail algusega kell 12.00, lastesõidud saavad alguse kell 12.10 ja noorte- ja matkadistantsile (20 km) minejad pääsevad rajale kell 13.30. Võistluskeskus asub Viljandi kesklinnas Vaksali tänaval spordihoone ees.