Treener: rattakooli jõudmine on lapsevanema otsus

CFC klubi treener André Adusoni hinnangul annab esimene positiivne kogemus tõsisema huvi tekkimiseks hea eelduse ning kuigi rattakooli jõudmine on peamiselt lapsevanema otsus, siis maratonide lastesõidud on kindlasti hea koht, kust alustada. Kalevi Jalgrattakooli treeneri Ado Heina sõnul on vanemate eeskuju otsustav. "Tihtipeale on trenni jõudvate laste vanemad mulle juba tuttavad, sest nemad kas tegelevad või on varem rattaspordiga tõsisemalt kokku puutunud."

Rattaklubi töös osalemine annab laiapõhjalise füüsilise ettevalmistuse. Adusoni juhendamisel viiakse noored spordisõbrad nii matkale, jooksma, suusatama, ujuma kui jõusaali. „Nii möödub enamus talvisest perioodist kuni märtsikuus toimuva Hispaania kevadlaagrini, kus on põhirõhk rattasõidul. Lühemaid laagreid korraldame talvel ka Leedus,“ kirjeldas Aduson.

Maastikurattamaratonidele soovitab Ado Hein noortel pigem tagasihoidlikumalt läheneda ja lühemate distantsidega sõidud valida. „Võimalusel võiks trassi väiksema seltskonnaga või koos lapsevanematega rahulikult läbi matkata ja mitte tund aega n-ö punases sõita. Arvan, et nii mõnigi teeb seal endale liiga, sest distantsid on küllaltki rasked ja nii noores eas ei peaks sellist pingutust ette võtma. Aastad on küll erinevad, aga tänavu pole me klubiga teadlikult maratonidel osalenud. Osad sõidavad erinevaid etappe, aga kuuluvad tiimidesse, kes pole meiega seotud,“ ütles Hein.

Treeneri sõnul on rattaklubidel võrreldes varasemaga üsna keerulised ajad. „Nõukogude ajal olime suur spordikool, kus oli tööl seitse või kaheksa treenerit, mehaanik, direktor, õppealajuhataja ja sekretär. Vahepeal tegin seda tööd klubis täiesti üksinda, kuid viimasel paaril aastal on kokku kaks treenerit. Eestis tegutsevast pea poolesajast klubist tegeleb noortespordiga tõsisemalt kümme ning lisaks veel kümmekond panustavad sellesse kuidagimoodi ka. Positiivne on see, et riigi mõistes on geograafiline haare lai, mis annab võimaluse heade tegijate leidmiseks,“ lisas Hein ja viitas Vändrast oma teekonda alustanud Kangertile ning Taaramäele.

Maastikurattasõidus on Eestist Ado Heina hinnangul suhteliselt keeruline välja murda. „Martin Loo masti mehi eriti pole. Samas olles maailmareitingus 20 hulgas ei leidnud ta endale klubi. Absurd! Maanteesõidus on 600 eliitproffi kõik kõrgesti tasustatud. Eesti noored võiks maastikumaratoni asemel pigem olümpiakrossiga tegeleda, mis võiks olla perspektiivikam ala.“

Maanteesõidus on olukord pigem lihtsam. „Elu on näidanud, et kui initsiatiiv ja tahtmine on olemas, siis saab ikka. Arvan, et eestlased on just Prantsusmaa klubides heas kirjas. Ma peast ei tea, palju seal amatööre sõidab, aga kes väga soovib, saab,“ on Aduson kindel. Hein täpsustab, et oskustele lisaks loevad tutvused, iseenda avatus ja suhtlusoskus. Vähem tähtis pole õige ajastus, et vaimsele pingele vastu panna. „Paljud leiavad endale klubi, aga just psüühilise pingega hakkama saamine tundub olevat põhiline probleem. Võib-olla minnakse liiga vara, ei olda valmis. Selle asemel võiks korralikult põhja alla sõita ja alles siis minna, kuid ega kellelgi pole ju aega oodata,“ sõnas Hein.

Bosch Eesti Maastikurattasarja praegune liider Caspar Austa treenis Ado Heina käe all juuniorina. „Austa oli üsna lootustandev ja ega ta Taaramäele või Kangertile samas vanuses palju alla ei jäänud. Finiš oli tal väga hea!“ lisas ta ja tõdes, et momendil peaks Gert Jõeäärel võistlustel veidi paremad trumbid olema. „Jõeäär sõitis äsja profina, tal on hetkel piltlikult öeldes mootori võimsus palju suurem ja tegu hoopis teise masinaklassiga. Caspar on maastikurattal ehk tehniliselt osavam ja taktikaliselt kavalam, ma ei välista, et ta suudab selle oma kasuks pöörata.

André Aduson panustab Jõeäärele. „Eks hetkel võidu peale konkureerivad mehed on mõlemad väga kogenud, aga usun, et Gert tahab seda rohkem. Tema jaoks on tegemist esimese täispika hooajaga, mis ta Eestis kaasa teeb.“

Järgmise stardi teevad mehed selle nädala pühapäeval ehk 20. augustil 19. Rõuge rattamaratonil, mis pakub spordisõpradele teravaid elamusi nii 69 km 1200 tõusumeetriga XXL-sõidul, 48 km põhidistantsil ning loomulikult ka 16 km pikkusel noorte- ja matkadistantsil. Noored tulevikutähed saavad lustida Saare lastesõitudel. Maratoni soodusregistreerimise teine voor saab läbi 16. augusti hilisõhtul.

Maratoni ajakava:

09:00 - Stardimaterjalide väljastamine
10:45 - XXL-sõidu (69km) start
12:00 - Põhisõidu (48km) start
12:10 - Lastesõidud
13:30 - Noorte- ja Matkasõidu start
16:30 - Autasustamine
18:00 - Finiši sulgemine