Treener soovitab: suusad kapist välja ja maratonile!

Igapäevaselt treeneriametit pidav Teppan tõdeb rõõmuga, et üha rohkem inimesi tunneb suusaõppe vastu huvi. „Sparta nimekirjas figureerib kuskil 150 nime, mis ei tähenda, et kõik igas trennis kohal käivad. Maksimum arv treenitavaid on korraga olnud kuskil 50 ringis. Eelmisel nädalal alustasime tasuta suusaõppega, kuhu tuli 22 huvilist, kellest paljud olid suuskadel esimest korda. Nendega on väga põnev tööd teha,“ naudib treener väljakutset täiel rinnal. 
„Mida ma olen viimasel ajal märganud on see, et inimesed ei tunneta oma lihaseid, ei oska neid juhtida. Veedetakse väga palju aega arvutis, tehakse n-ö istuvat tööd ja kontakt oma kehaga on kadunud. Sellele tuleks igal ühel tõsiselt mõelda, enne kui on liiga hilja,“ tuleb Teppani sõnul keha toonuses hoidmiseks sportida vähemalt kahel või kolmel korral nädalas.  


Kasuks tuleb igasugune vastupidavustreening. Ideid ja soovitusi erinevateks harjutusteks on terve internet täis. „Väga head on erinevad oma keharaskusega sooritatavad harjutused – keretõsted, kätekõverdused, lõuatõmbed, kõhulihaste harjutused ja palju muud. Suusatamise puhul mängivad ülakeha lihased väga suurt rolli ja neid on vaja pidevalt treenida. Pigem polegi vaja jõusaalis kange ja kettaid n-ö murda, enamus asju saab ka kodus teha, küll vajadusel selle lisaraskuse ka leiab.“


Kiirusliku vastupidavuse suurendamiseks tasub palju värskes õhus liikuda ning erinevatel üritustel silm peal hoida. „Kui sinu eesmärgiks on näiteks Tartu Maratonil hästi sõita, siis tuleks kindlasti lisaks trennile osaleda ka oma kodukoha suusateisipäevakul- või kolmapäevakul ning startida näiteks Viru, Alutaguse või ka Tamsalu-Neeruti maratonidel. Eesmärgiks on oma võimetest ettekujutuse saamine ning lõppude lõpuks tõstab ju iga pingutus võimekust ja nihutab piire,“ palub Teppan oma võimeid siiski realistlikult hinnata ning mitte tempoga üle pingutada. „Tee seda, milleks sina võimeline oled ja ära satu teiste eeskuju järgides paanikasse.“ Lihtne viis end jälgida on proovida oma kaasteelisega paar sõna vahetada. Kui rääkimine käib üle jõu, siis pole ka tempo treeneri arvates optimaalne. 


Maratonile minnes tuleb eelnevalt läbi mõelda nii logistika, toitumine kui varustus. „Kuskil neli tundi enne starti võiks teha normaalse süsivesikuterikka söögi. Midagi erilist ei tasu välja mõelda. Sööge seda, mida olete harjunud sööma ja mida magu seedib, muidu tekitate endale raskused,“ ei pea Teppani sõnul sõbra soovitusel mõne uue trendiga kaasa minema. „Eemale tasub hoida energiajookidest, kuid võtta rajal aega ja tarbida joogipunktides pakutavat,“ soovitab endine tippsuusataja.

Võistluspaika tasub jõuda piisavalt vara. „Tihtilugu läheb parkimisega planeeritust kauem aega ning mõnel üritusel tuleb ka stardipaika veidi kauem jalutada. Seega ei tasu seda minekut viimasele minutile jätta. Kel vajalikud ettevalmistused tehtud, saab end soojaks võimelda, et esimesed kilomeetrid lihtsamad oleksid.“ 
Läbi tuleb mõelda ka riietus nii rajale minnes, kui sealt tulles. „Ma olen kohanud inimesi, kes tulid hommikul bussi suusasaabastes ning pärast maratoni läbimist ei olnud neil ei kuivi sokke ega vahetusjalatseid. Riiete vahetamine peaks rajalt naastes küll üks esimesi tegevusi olema,“ ütleb ta. 


Suusarajale kutsub ta üles minema laia naeratusega näol. „Üks koht ees või taga ei määra midagi. Toetage üksteist ja naeratage teineteisele. Tulite ju iseendaga ning mitte teistega maratonile heitlema. Libedat suuska!“


Estoloppeti suusasarja esimene etapp Viru maraton toimub laupäeval Mõedakul. 
Lähe pikale distantsile antakse kell 11.00. Lühemale trassile minejad alustavad sõitu kell 12.00. Mini Estoloppeti starti oodatakse lapsi kell 11:10.